Bioloogia

  Kahepaiksed Keda nimetatakse kahepaikseteks? Selgroogsete loomade hulka kuuluv kõige väiksem klass  Kahepaiksed  ( Amphibia ) on esindatud maailmas ligikaudu 4500 liigiga. Siinkohal käsitletakse Eestis elavaid kahepaiksed, kes jaotuvad kahte seltsi:  Sabakonnalised  ( Caudata ) ja  Päriskonnalised  ( Anura ). Milline on kahepaiksete välimus? Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad. Vees elavatel vastsetel - kullestel - jalad esialgu puuduvad. Kahepaiksete nahk on õhuke ja paljas, kuid näärmeterikas. Vees elavatel liikidel on nahk ühtlaselt limaga kaetud. Troopiliste alade kahepaiksed on tihti väga erksavärvilised, meil levinud liigid on aga enamasti silmatorkamatu varjevärvusega. Sabakonnalistest on suurim hiidsalamander (kuni 30 kg), päriskonnalistest Aafrikas elav koljatkonn (kuni 3,5 kg). Väik...

               Ma olen Hendri Alliksoo, olen Emmaste PK õpilane.Selle sissekande teema on KALAD. Kalad on vanimad selgroogsed loomad. Nad on Maal elanud üle 400 miljoni aasta.               kalad  on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade  üldnimetus.               Kalad on inimese jaoks tähtsad püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult ; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides . Kaladel on ka rekreatsiooniline  ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük  kui ka sportkalapüük , esteetiline väärtus on kaladel näiteks akvaariumites . Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides  nii jumaluste  kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade peamised tunnused Kalade välimust iseloomustab piklik keha ja lõpuste  ning paaris- ja paaritute uimede ...